Mis on igapäevaelu toetamise teenus?

Igapäevaelu toetamise teenusel aidatakse kujundada inimese igapäevaelu toimetulekuoskusi ja tööoskusi ning nõustatakse tema lähedasi ja temaga koos elavaid inimesi. Teenuse eesmärk on emotsionaalse ja sotsiaalse toimetuleku toetamise abil tagada inimesele parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng.

Kellel on õigus igapäevaelu toetamise teenust saada?

Õigus teenusele on:

• täisealistel;
• raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiretega inimestel;
• inimestel, kes suudavad ise enda eest hoolitseda;
• inimestel, kes suudavad juhendamise korral tulla toime igapäevaelu toimingutega;
• inimestel, kes samaaegselt igapäevaelu toetamise teenusele ei saa kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

Teenust ei osutata:

• vanaduspensioni ikka jõudnud inimesele, kellel on diagnoositud ainult dementsus ja kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret. Kui vanaduspensioni ikka jõudnud inimene ei tule dementsuse tõttu enam kodus iseseisvalt toime, siis tuleb abi saamiseks pöörduda selle kohaliku omavalitsuse poole, kus on inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht;
• inimesele, kellel on juhtiva psüühikahäirena alkoholi või narkootilise aine sõltuvus. Erand on kehtestatud seetõttu, et igapäevaelu toetamise teenuse osutamise käigus ei suudeta tagada neile vajalikku ravi.

Kes maksab igapäevaelu toetamise teenuse eest?

Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele suunatud inimesele on teenus tasuta. Teenust rahastab Sotsiaalkindlustusamet.

Kuidas toetatakse igapäevaelu toetamise teenuse raames?

Lähtuvalt inimese vajadustest, soovidest ja Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuses olevast teenuse saamise eesmärgist viime läbi järgmisi tegevusi:

• juhendame igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, sealhulgas igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel ja selle järgimisel;
• juhendame asjaajamisel ning avalike teenuste kasutamisel;

• motiveerime aktiivsusele ja oma oskuste ning võimete sihipärasele arendamisele;
• abistame tööotsingutel, suhtlemisel tööandjaga, tööle rakendumisel ja töökoha säilitamisel;
• õpetame tundma ja jälgima haiguse sümptomeid;
• arendame suhete ja kontaktide loomise ning säilitamise oskusi;
• toetame pereliikmeid ja lähedasi ning teeme koostööd tugivõrgustikuga;
• arendame aja planeerimise ja vaba aja sisustamise oskusi, kaasame ühisüritustel osalema;
• vajadusel toetame eestkostja ja/või tugiisiku leidmisel.

Teenus ei sisalda hooldamist, toitlustamist, transporditeenust ega järelevalvet.

Kuidas saada igapäevaelu toetamise teenusele?

Teenuse taotlemiseks on vaja:

• esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus erihoolekandeteenusele suunamiseks;
• käia Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja juures vestlusel, kus hinnatakse millises eluvaldkonnas vajab inimene kõrvalabi või toetust. Juhtumikorraldaja otsustab hinnangu põhjal, kas inimene vajab igapäevaelu toetamise teenust.

Lisainfo: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused

Mis on toetatud elamise teenus?

Toetatud elamise teenusel juhendatakse inimest selles, kuidas korraldada oma majapidamist ja igapäevaelu, eesmärgiga parandada inimese sotsiaalset toimetulekut ja kaasata teda ühiskonnaellu. Teenuse eesmärk on tagada inimesele võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. Osutame teenust inimestele, kes elavad oma kodus, üüripinnal või sotsiaaleluruumis.

Kellel on õigus toetatud elamise teenust saada?

Õigus teenusele on:

• täisealistel;
• raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiretega inimestel;
• inimestel, kes suudavad ise enda eest hoolitseda;
• inimestel, kes suudavad juhendamise korral tulla toime igapäevaelu toimingutega;
• inimestel, kes samaaegselt toetatud elamise teenusele ei saa kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

Teenust ei osutata:

• vanaduspensioni ikka jõudnud inimesele, kellel on diagnoositud ainult dementsus ja kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret. Kui vanaduspensioni ikka jõudnud inimene ei tule dementsuse tõttu enam kodus iseseisvalt toime, siis tuleb abi saamiseks pöörduda selle kohaliku omavalitsuse poole, kus on inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht;
• inimesele, kellel on juhtiva psüühikahäirena alkoholi või narkootilise aine sõltuvus. Erand on kehtestatud seetõttu, et toetatud elamise teenuse osutamise käigus ei suudeta tagada neile vajalikku ravi.

Kes maksab toetatud elamise teenuse eest?

Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele suunatud inimesele on teenus tasuta. Teenust rahastab Sotsiaalkindlustusamet.

Kuidas toetatakse toetatud elamise teenuse raames?

Lähtuvalt inimese vajadustest, soovidest ja Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuses olevast teenuse saamise eesmärgist viime läbi järgmisi tegevusi:

• juhendame igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, sealhulgas igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel ja selle järgimisel;
• juhendame eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud teenuste kasutamisel ning avalike teenuste kasutamisel;
• abistame elukorralduse reeglites kokkuleppimises ja kokkulepete täitmises;
• valmistame ette iseseisvaks elamiseks ning juhendame sobiva elamispinna hankimisel;
• õpetame tundma ja jälgima haiguse sümptomeid;
• arendame suhete ja kontaktide loomise ning säilitamise oskusi;
• toetame pereliikmeid ja lähedasi ning teeme koostööd tugivõrgustikuga;
• arendame aja planeerimise ja vaba aja sisustamise oskusi, kaasame ühisüritustel osalema;
• vajadusel toetame eestkostja ja/või tugiisiku leidmisel.

Teenus ei sisalda hooldamist, toitlustamist, transporditeenust ega järelevalvet.

Kuidas saada toetatud elamise teenusele?

Teenuse taotlemiseks on vaja:

• esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus erihoolekandeteenusele suunamiseks;
• käia Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja juures vestlusel, kus hinnatakse millises eluvaldkonnas vajab inimene kõrvalabi või toetust. Juhtumikorraldaja otsustab hinnangu põhjal, kas inimene vajab toetatud elamise teenust.

Lisainfo: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused